Lugu sellest, kuidas me modellideks hakkasime

Pärnus on üks vahva disainipood nimega Siluett, mis meile aastatega armsaks saanud. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et seal müüakse ilusat kodumaist disaini, aga teiseks see, et poe perenaised Elve ja Tiina on lihtsalt nii ägedad ja toredad naised!

Igal suvel ja talvel korraldavad nad moeetenduse, kus poes pakutavat imetleda saab. Show‘s aga ei kasuta nad täiuslikke modelle, vaid täitsa tavalisi eesti naisi nagu näiteks mina, minu ema ja õde 🙂 Niisiis juhtus, et reedel, 14. veebruaril olime me naksti kohal, et Villa Ammendes toimunud Moegurmee show‘s modellid olla.

Kõik saab alguse meie jaoks päev enne, kui koguneme Siluetti, et paika panna, mida keegi kannab ning mis aksessuaarid selle juurde lähevad. Kuna tegemist on tavaliste eestlannadega, kes pole pikad ja peenikesed, siis võib juhtuda, et kõik rõivad meile ei sobi. No näiteks pani mu õde Caroline mulle hea pirni maha: “Ma jätsin sulle selle kollase kleidi, ega sa ometigi ju seda beeži kanda ei taha?” No juhtus, et see kollane ei sobinud mulle absoluutselt ning see beež oleks täitsa ok olnud, aga kuna õde oli kohal enne, siis sai käpa peale 😀 Õnneks sai seda kollast vööga nii tuunida, et see ka mulle sobima hakkas. Pilti sellest ma ei näita, sest pole sellist kaadrit, millega ma rahul oleks olnud.

Kleididraama lahendatud, selgus, et ühed püksid olid mulle nii umbes 20-30 cm pikemad, kui oleks pidanud. Õnneks sai ka see mure lahendatud, sest oli ka minust pikemaid kaunitare ning vahetasime komplekti välja kehasse istuva Kriss Sooniku musta sametkleidi vastu.

Legendaarse moeajakirja Silueti veergudel olnud piltide näitel olid meie soengu ja meigi stiilieeskujudeks 1970ndate naised. Soengu saime pähe Labelle ilusalongis Kevin.Murphy toodetega ning meik valmis Dr.Hauschka toodetega.

Kui tavaliselt on meie lavaliikumine olnud üsna lihtne – kõnnime ja peatume siin-seal, siis seekord oli liikumise autoriks Lembe Lemmiksoo. Ammendesse jõudes avastasime, et tuleb saali siseneda ja väljuda erinevatest ustest. Lisaks oli erinevate settide liikumine pisut teine. Läksime kõik pisut murelikuks ja olime kindlad, et käkime show ära, aga üllatus-üllatus, kõik sai selgeks ja tulemus õnnestus suurepäraselt.

Alati on üks mure veel – kas me jõuame õigeks ajaks riided vahetatud. Kuna seekord olid setid moeloojate järgi gruppidesse jaotatud, siis jõudsime kenasti riideid vahetada. Näiteks mina KÄTi setis ei olnud, aga olin järgmises, Mari Designi omas. Nii üle ühe oli lihtne end valmis sättida ja oli aega enne lavale minekut ka pilk peeglisse heita.

Nüüd aga mõned minu lemmikud komplektid: