First swim/ Kihnu saare romantika hommikust loojanguni

 Minu juured on pärit Kihnu saarelt ning mu vanaema on puhas kihnlane, nii on ka minu jaoks see koht eriline, kuhu miski alati tagasi kisub. Kuigi saan käia seal kõigest mõned korrad aastas, on iga kord erinev ja eriline. Avastan aina uusi detaile ja emotsioone.

 Seekord olin taas saarel uute inimestega, kellega varem seal pikemalt aega veetnud ei ole, kaasas oli minu noormees ja lapsepõlve sõbranna. Ei puudunud ka õde oma tütrega ning vanaema, kes kaamerat pelgab.

 Üks kindlaid turistitiire viib majaka juurest läbi, mille sai seekord uue nurga alt üles võetud. 

 Õnneks ei olnud ma seltskonnas ainus fotograaf, Saksamaalt perega naasnud sõbranna Triin silkas samamoodi kaameraga ringi.

 Triin, seekord ilma kaamerata, meenutamas aegu, kui olime lapsed ja koos sõbranna isale poseerisime – tema meid kõiki fotopisikuga nakatas.

 Kohalik mammi kirikus 

Caroline põllul. Loodetavasti kohalikud ei pahandanud :))

 Ahjaa, üks suur seltskonnahing oli koer Pippa, kes on tõeliselt tundeline naisteravas ja meist kuhugi maha ei soovinud jääda. 

 Ja lõpuks! Esimene ujumine sel aastal! Sulistasime minu lemmikus ujumiskohas sadama lähistel ja tuleb tõdeda, et vesi ei olnud sugugi soe. Sellest hoolimata oli pärast kaks korda värskem ja erksam olla. Tundub nagu igasugune stress ja halvad mõtted oleks jäänud sinna jahedasse vette maha, et astuda vastu suvistele seiklustele natukene kergemana, ja noh, seda pigem mentaalselt siiski 😀

 Minu õetütar Amelie ning Pippa, kes suurte hüpetega läbi vee kogu seltskonda kordamööda kontrollimas käis.

 Teisel puhkuse päeval, umbes kella kümne paiku õhtul seadsime sammud ranna poole, et jäädvustada päikeseloojang merre.

Need värvid ennustasid ilma muutust, järgmine päev oli päike meie eest enamasti peidus ja värvid tunduvalt tuhmimad.

 Good night & good luck, nagu mu sõbranna Stella alatasa sotsiaalmeedias öelda armastab 🙂