Red Carpet Challenge | Kuidas end punasel vaibal hästi tunda?

Kui Eesti vabariigi 99.aastapäeva puhul presidendi vastuvõttu kajastasin, siis alustasin ettevalmistustega juba hommikul. Võtsin aja omaette ning mõnulesin vannis, tegin juustele, kehale ja näole maskid, mis keha koorisid ja puhanud, hästi lõhnava jume andsid. Kehale läheb tavaliselt Natura Siberica, näkku Vestige Verdant ja juustesse John Frieda taastav mask. See lõõgastusprotsess töötab suurepäraselt siiani.

Tähtsamate ürituste jaoks lasen mõnel osaval käekesel end ilusamaks vormida, osavalt näojooni rõhutada ning teha selline jumestus, mis püsib ka pika peo. Vabariigi aastapäeval aitas mu välja tõeliselt osav meigikunstnik Liisa Leetma, kelle juurde lähen kindlasti veel tagasi. Praegu olen aina rohkem ja rohkem ise katsetada üritanud ja erinevaid nippe kõrva taha pannud, seega viimasel ajal olen punase vaiba välimusega ise hakkama saanud.

Põhikooli lõpetades otsustasin, et minust saab punapea ja selle juurde olen ma aastate jooksul jäänud, katsetades vahepeal ära nii musta kui ka blondi. Enne tähtsamat kajastust vaatan teravdatud pilguga üle, millises seisus on värv ja soeng. Muidu piisab minu puhul lokkide tegemisest ja voogav soeng ongi valmis.

Kui igapäevaselt on mõnus ja vaheldusrikas katsetada erinevaid lõhnaõlisid, siis galale minnes on mul tavaliselt omad lemmikud, mille aroomis hõljudes end eriti hästi tunnen. Suur lemmik on Serge Lutensi parfüüm “Sa Majesté la Rose”. Viimasel ajal mõnulen ka Calvin Kleini “Obsessed” ja Salvatore Ferragamo “Signorina” pilvedes. Väike tester läheb ka käekotti, et end õhtu jooksul värskendada.

Päris mitmed punase vaiba üritused nõuavad pidulikku või maani õhtukleiti, mis mõjuks hästi kandja figuurile. See tähendab seda, et peab olema seda mitmed korrad enne proovinud ja seal ei tohiks olla mõnda elementi, milles end ebakindlalt tunneb. Näiteks tobe oleks olla üritusel kleidis, mis on liiga lahtise dekolteega ja siis seda aeg-ajalt või pidevalt sättida ja ülespoole sikutada. Mida aeg edasi, seda rohkem olen hakanud armastama Eesti disaini. Meie moeloojad teevad imelisi rõivaid pidulikeks üritusteks ja vahepeal on neid võimalik sooduskampaaniate ajal ka täitsa mõistliku hinnaga soetada. Minu seljas saab näha Kokomo Collectioni, Perit Muuga või Iris Janvieri loomingut. Muide, väga ägedaid kleite olen leidnud ka kiirmoekettide ja vintage-poodide riidepuudelt. Ainult, kiirmoega on see, et kunagi ei tea, kas keegi teine tuleb peole samas kleidis või mitte.

Kui kingi on mul tavaliselt mõni kindel paar, mida korduvalt kannan (näiteks mugavad mustad või kuldsete kivikestega tikk-kontsad), siis riietusele paneb punkti kvaliteetne väike käekott. Eesti disaineritelt fännan ma eriti Kadri Kruusi kotikesi, kelle loomingu seast leiab unistuste metallikut, julgeid värve ja ägedat disaini. Tema käekotid saadavad mind nii presidendi vastuvõttu kajastades kui ka kokteiliõhtul. Mõni aeg tagasi lisandus kappi ka praktiline ja paljude asjadega sobiv MERÏKH must nahkkott, mis samuti mind mitmel peol saatmas.

Viimaks tuleb kaasa võtta naeratus ja hea tuju ning kõik maailma uksed on su ees valla! Keegi ei taha punasel vaibal näha magamata pahurat torisejat, kellel on ebamugavad kingad ja pesemata juuksed.

Perit Muuga kleit muusikaauhindade galal 2016.aastal ja allpool Eesti Laulu poolfinaalis.

Kaader Hiltoni hotelli terrassipeolt, kus saadeti kokteilide saatel viimsele teele selleaastane suvehooaeg. Minu suureks lemmikuks on viimasel ajal muutunud särav ja soe samet.

Ning viimaks kaader 2017.aasta Kroonika meelelahutusauhindade galalt, kui kandsin H&M Conscious kollektsiooni kleiti. Soengu lasin teha FashionHair salongi osava juuksuri käe all. Käekott on vintage ja kingitus sõbranna Stellalt. See on siiani üks mu lemmikuid punase vaiba välimusi 🙂