Parfüümid ja emotsioonid: What Would Love Do?
Minu elu on viimasel ajal tugevalt keerelnud parfüümide ja lõhnade maailmas. Riiulil laiutab ja naudib elu nii mõnigi pudelikene, mis minu elu erinevaid sündmusi ja hetkeid saadavad. Aina rohkem saan aru, kuidas erinevad lõhnad seostuvad emotsioonidega, läbielamiste või inimestega.
Hiljuti tutvustas Lush toredal iluõhtul ajakirjanikele, blogijatele ning trendisuunajatele omapärast koondnime Gorilla kandvaid parfüüme. Gorilla nimi kannab endas loomalikku alatooni ja instinkte. Kõlas hetkeks kohmakalt ja mitte väga glamuurselt, aga Why Not!
Kuigi enamasti teatakse Lushi just värviliste ning lõhnavate vannipommide ning huvitavate tahkete ilutoodete tõttu, siis on parfüümid kogu brändi olemuse nurgakiviks. Peamiselt kunstist, luulest ja kultuurist inspireeritud parfüümid räägivad lugusid inimestest või mälestustest, väljendavad tundeid. Pean tõdema, et nii mõnigi parfüüm pani ka mind tundma. Näiteks I’m home tekitas minus mõnusalt koduse meeleolu, The Sun viis mõtted puhkusele ja päikese alla Aperol Spritzi nautima. Minu lemmikuks kujunes hoopis miski muu, aga sellest allpool….
Tol päeval kappasin ühelt võttelt ja ürituselt teisele. Hommik algas Defitsiit moekeskuses, kus tutvusin Tallinn Dollsi ja Lenna Kuurmaa ühiskollektsiooniga. Siis natukene toimetuses istumist ja edasi Lushi toodetega tutvuma. Õhtu lõppes Samsung Galaxy S9 tutvustuspeol. Vahepeal aga riideid vahetada ei õnnestunud (mida ma alati teha eelistan, sest noh, sellega omaette teema, kuidas riided erinevaid emotsioone kannavad ja minu jaoks poole päeva pealt enam mõnusad ei tundu) ning külmakraadid seljatasin seekord terve päeva mugavas kampsikus.
Kampsun, muide, maksis alla kahe euro Tally Weijli poes ning kannab sildil suurust XXS. Seega, ma ei tea, kellele ta mõeldud on, aga mina olen igati rahul selle tumerohelise leiunurga avastusega. Seelik on vintage kaupluse leid ja lisab talvisele meeleolule juba sutsuke kevadist hõngu, sest olgem ausad, juba on märtsikuu!
Ja taas lõhnadest… minu lemmikuks kujunes parfüüm nimega What Would Love Do?. Kui silmad sulgesin, tundsin mandariini ja lavendli aroomi ning see tundus hetkel just see õige minu jaoks. See purgike oli veel mu kogust puudu!
Muide, What Would Love Do? pidi olema selline lõhn, mida kanda ka siis, kui oled koos inimese või kallimaga, kelle suhtes tahad selgust saada. See pidi aitama pildi selgeks lüüa. Ma muidugi pole selles idees päris kindel, aga mõttel on suur jõud. Minus tekitas parfüüm positiivset, magusat ja natukene vürtsikat tunnet.
Lõhna nuustutades pidime panema kirja mõtted teemal, mida armastus teeb või teeks. Kas tunned ära minu märkmelehe?
Ja selle kokteiliga me koosviibimise ja mina blogipostituse ka lõpetan. Kokteilidega on mul mõneks ajaks paus. Kekkasin mingi aeg, et ma pole aastaid talvel kukkunud ning nüüd sain karistada (märtsikuus… pff), kukkudes poekott käes Soo tänava Rimist välja astudes omale põlve augukese. Millist parfüümi ma tol päeval kandsin? Vat õnneks ei mäleta 🙂
Paar päeva puhkust ja taastumist ning näeme jälle!
