GALERII: Romantiline salapulm
Eelmise aasta septembris oli mul tõeline au pildistada üht salapulma. Selle postituse tähtedeks on Triin ja Jaanus, kes otsustasid teha privaatse pulma, päeva saatmas vaid pisike fotograaf Meisi ning mõned üksikud sõbrad veel, kes siis kas muusikaga tseremooniat saatis või kogemata vastabiellunutele peale sattus.
Triin on mu vahva sõbranna Postimehes töötamise ajast ning ma olin äraütlemata rõõmus, et sain selle päeva temaga veeta. Abiellumise pildistamine on minu jaoks väga eriline ja südantsoojendav. Pole mul ju endal veel õnnestunud altari ette astuda, seega olen saanud läbi teiste sellest erilisest päevast rõõmu tunda.
Triinu päev hakkas juba varakult Tallinnas, kui hea sõbranna Heldi talle jumestuse ja soengu tegi. Hüppasin pärast seda õhinas pruudi auto peale ja põrutasime kaunisse Võru linna, kus Jaanus ja Triin paari pandi. Mõned kiired klõpsud Tamula järvel ja selle kaldal ning asusime hoogsalt teele legendaarse Pädaste mõisa poole…
Tempo oli hea ning algselt Triinu plaani kuuldes ühel päeval igale poole jõuda tundus minu jaoks lausa uskumatu, isegi liigselt väsitav, aga olgu, proovime ära! Ja nii läks nagu Triin soovis – jõudsime kenasti praamile ning Muhu saarel asuv Pädaste tervitas meid juba varsti mõnusas õhtuhämaruses. Päev möödus hea seltskonna saatel justkui silmapilguga ja ei olnud sugugi nii kurnav, kui esialgu kahtlustasin. Jõudsin pool tundi enne päikeseloojangut viimased kaadrid jäädvustada ning seejärel saadeti mind viisakalt praamile ära, et saaksin juba järgmisel päeval saate jaoks ise kaamera ette astuda. Eriti vahva oli ka see, et Triin ja Jaanus oma sõpradele kenasti vahele jäid, kes ka Pädastesse juhuslikult puhkama olid tulnud.
Triinul oli enne pulmi välja mõeldud kindlad kohad, kus ta pilte soovis, seega kõik minu ideed tulistati kenasti ja viisakalt alla. Mul polnud selle vastu sugugi midagi, sest kohad olid head ja tema jaoks erilised – see ongi kõige tähtsam, sest see on ju nende kahe päev! (Ka Triin kirjutas blogist oma päevast. Loe tema muljeid SIIN.)
Muide, enne pildistamisi ma kipun päris palju pabistama. Ma üldse olen pabistaja tüüp ja see on lihtsalt vahepeal nii kohutavalt koormav. Õnneks Triin on nii soe ja armas inimene, et sain eelmisel ööl kenasti magada, mõeldes, et alati on kõik pildistamised õnnestunud, õnnestub ka sel korral. Armastan ju fotograafiat, see on see miski, mis mulle muu töö vahepeal lisarõõmu pakub, seega tuleb vaid oma vaistu ja Triinu (head 😉 ) maitset usaldada.
Kokkuvõttes oli pulmapäeva jäädvustamine üle tüki aja väga äge kogemus ning selliseid ilupilte ja hetki armastan väga jäädvustada. Kel aga soovi, siis olen oma kaameraga olemas. Eelmisel aastal sai pisut investeeritud ja tehnikat uuendatud, et piltide püüdmine veelgi mugavam ja tulemus kvaliteetsem oleks. Muide, mul on Pärnus ka imelise naturaalse valguse ja lisavälguga stuudiotuba, mis portreede jäädvustamise jaoks ideaalne koht. Vajab vaid veel pisut kõpitsemist ning saan siis varsti siin külalisi vastu võtta 😉 Seniks aga lõppu üks imearmas õnnest särav Triin!
