Tiina Talumees tarbimisest: me ei oska enam riideid väärtustada
Moelooja Tiina Talumees esitles Pärnus Rannahotellis koostöös Baboriga toimunud ilu- ja moepärastlõunal oma kevadsuvist kollektsiooni ning ühtlasi jagas mulle, kuhu on liikumas kodumaine moemaastik ning eesti tarbija käitumine. Mida ja kuidas tasub osta?
Maailmas on praegu väga palju räägitud sellest, et kriisiolukord on pannud moemaailma raskesse olukorda ning tarbija ei kuluta enam nii palju raha luksuskaupadele. Trendikas on jätkusuutlikkus ning panustada asjadele, mis on praktilised pikki aastaid.
Küsisin sellega seoses Tiina käest, kas ka tema on tundnud, et muutunud ajad on kodumaist moemaastikku muutnud ja eestlanna kuidagi teistmoodi poodlema hakanud.
Paistab, et nii kiired muutused siiski ei ole ja inimesed kipuvad ikka mõtlematult asju kokku ostma. Tiina sõnul on hetkel kurb see, et oleme ennast pigem vanale rajale tagasi mõnusalt sättinud. Vastutustundlik tarbimine ja aeglase moe tarbimine võiks kõik edaspidi olla hästi IN! “Tõesti, võiks soetada Eesti moodi, mis on valmistatud siin, meie oma inimeste käte läbi. Väga paljud inimesed ei taju nende riiete väärtust, et miks ta nii palju maksab. Näiteks meie ka, meil on hästi head materjalid ja juba nende oma hind on selline, et see toode ongi kallis, aga sa mõtled hästi selle ostu läbi. Mõtled mitu korda. Kui sa ostad, siis ostad selle ühe hea asja,” innustab moelooja oma oste põhjalikult läbi mõtlema ja panustama hoolikalt valmistatud loomingule.
Tiina sõnul on eestlane hetkel veel saanud nii vähe tarbida. Meie ühiskond on kapitalismi jõudnud ju mitte väga kaua aega tagasi ning võimalused vabalt osta on tulnud suhteliselt hiljuti. “Inimesed veel naudivad seda, et me saame kõike ja meil on nii palju võimalusi. Vanasti ema õmbles sulle kleidi ja olid õnnelik selle üle, et ta selle kanga kuskilt üldse osta sai. Nüüdseks on see kõik muutunud ja me ei oska enam riideid väärtustada. Me ei oska neile asjadele anda õigeid hinnanguid ja väärtusi. See on toimub kõikjal maailmas, tarbimine on hullumeelne.”
Aeglane mood võiks olla niiöelda märgusõna, mida me kõik sellest märtsikuisest kogemusest saanud oleme, aga kas kõik on seda hetkel mõistnud, et ole veel kindel.
“Nii kurb kui see ka ei ole, tegelikult tegi koroona levik inimestele meeletu sügava stressi ja mis neid lohutab, ongi tarbimine. See väike pai. Ja siis olemegi samas augus jälle tagasi ja lubame endale selle mõttetu odava asja, mis mul võibolla läheb pesus katki juba esimese korraga. Seda saab võibolla ainult üks kord kanda, aga olen selle ostuemotsiooni, lohutuse, saanud,” ütleb Tiina, et selline ost on kiire kaif.
Tiina innustab emotsiooniostud oma elus ära jätta ning pigem mõelda hästi ratsionaalselt selle üle, mida tarbid ja miks on neid asju üldse vaja.
Muide, sellega seoses olen ka ise viimasel ajal hakanud mõtlema, et ma sooviks, et mu garderoob koosneks pigem disainrõivastest, olgu nad siis pärit kodumaistelt tegijatelt või siis mõnelt välismaa disainerilt. Näiteks Kiievi reisilt soetasin omale kaks käekotti ja kolm riideeset, mis mulle siiamaani suurt rõõmu pakuvad. Teksapükse ja mõningaid mugavaid vabaaja rõivaid olen ma eelistanud kiirpoekettidest soetada ja leian, et see on täitsa okei, sest ka neil on ägedaid asju müügil. Siiski, aina rohkem pakub mulle rõõmu just see aeglane mood ja kohaliku disaineri käest ostmise emotsioon.
Teisena saan ma naudingut taaskasutuspoodides kolamisest ja sealt põnevate leidude avastamisest. Ringlus ja taaskasutus on samuti IN, aga sellest vast juba pikemalt mõnes muus postituses 🙂
Muide, moeetendusel kandsin ma taaskasutuspoest soetatud minikleidikest ja Cellbesist pärit kimonot. Mõlemad on rõivaesemed, mida olen saanud korduvalt läbi suve mõnuga veel ja veel kanda.
