Kevadpühade ilu hinges ja looduses
Vahel tundub uskumatuna, aga nii see on – kevad saabus lõpuks ka eestlaste õuele! Kui alles mõned päevad tagasi oli lumi, siis 1.maiks oli see pühitud! Niisiis haarasin ma oma sülearvuti (sest mul oli tegelt ka tööpäev) ja uue/vana Sony hübriidkaamera (kellele vana ja kellele uus) ning sõitsin maale!
Kevadilm tõi kevadpühaks ligi 14 kraadi sooja ning see oli ideaalne võimalus kaamera võimeid katsetada. Üles said pildistatud nii õuekassid, lapsed, kui ka igasugu lilled. Tundub, et suvisele roadtrip’ile võib kaamera kaasa võtta küll, sest raske Canoniga väga reisida ei sooviks.
Samad lilled üleval ja all! Ehk lisaks kaamerale katsetasin ka erinevaid töötlusi. Üleval originaalilähedane, mis on olnud minu lemmiktöötlus ja all sai natukene rohkem näitajaid paigast keeratud. Sinililled näitamas lillat külge 😀
Mesilasest seekord teravat kaadrit saada ei õnnestunud – see oli parim, mis sain.
Kasse võiks ma igavesti pildistada. Seekord tabasin pildile hoovide bossi Kaaruksi, kes end katsuda ei luba, aga teistele nunnudele annab hoovis peksa küll.
Kanad söögihoos.
Minu uueks lemmikobjektiks on saanud igasugu peeglid ja peegeldused. Selle pisikese tiigi ääres veetsin ma ilmselt ligi 10 minutit, et parimat pilti saada. Lõpuni rahule ma ei jäänudki.
Seda on vist märganud kõik, aga ma armastan ringi käia korraliku meigikihiga. Eriti tähtsaks on mulle saanud hea jumestus. Täna oli aga meigivaba päev, hommikul sai näkku ainult kreem. Saagem tuttavaks – this is real me!
Ja minu kevadsoovitus: heitke sambla peale lillede vahele pikali!
