2020 – väljakutsete ja eneseteostuse aasta

2020 ei olnud sugugi kõige jubedam aasta, küll aga ohtralt täis tööalaseid väljakutseid. Pean tõdema, et minu jaoks olid 2018 ja 2019 palju hullemad, sest isiklikus elus toimus lihtsalt liiga palju koormavaid pöördeid.

2020 aga on möödunud töö tähe all. Ma poleks kunagi arvanud, et minu ellu nii palju põnevaid projekte ja väljakutseid, mis mind meeletult arendavad, ajaplaneerimist õpetavad ja isiklikult kasvatavad. Kui aasta algusele astusin vastu suure murega, sest olin töötu (no olgu, maksin endale oma ettevõtte säästudest siiski pisukest palka), siis jõudsin natuke aega rõõmustada uue töökoha üle, kui kevadele taas töötuna vastu astusin, olles samal ajal ka emotsionaalselt läbi pekstud. Paremad ajad olid siiski alles ees 😉

Kevade üks tipphetki oli minu jaoks Tallinn Fashion Week. Olin talvel andnud nõusoleku teha moenädalale kommunikatsiooni ning nüüd oli see käes – uus väljakutse, minu elu esimene TFW, olles osa selle sündmuse tiimist, mida olen alati fännanud. Nüüd korraga, muutunud oludes, kui oli kevadine koroonalaine ja keegi midagi veel täpselt aru ei saanud, aga suur moesündmus oli vaja ära teha. Oli äge! Kevad andis ka hea ettevalmistuse sügiseks, kui tulemas oli juba suurem moenädal koos Kuldnõela galaga.

Loe pikemalt moenädala telgitaguste kohta SIIT.

Tasapisi aga saabus suvi. Otsustasin oma Pärnus asuva majakese hoovis teha suure suvise aiapeo. Muusikat pidid mängima diskorid (aitäh Sinise Aura Laura ja Harmless Fun), kindlasti oli vaja teha lõket ja õunapuude alla püsti panna pikk söögilaud. Kutsutud olid nii sugulased, lähedased sõbrad, kui ka kaugemad inimesed, kes mingil perioodil on tihedamalt mu elus olnud. Kui sa oled end kunagi Meisi südamesse sisse söönud, siis jääd sinna alatiseks. Minu jaoks ei ole sellist asja, et “me hetkel praegu ei suhtle, pole kuu aega rääkinud, seega ma sind oma aiapeole ei kutsu”. Armsad inimesed jäävad alati armsaks, seega ajasin hoovi rahvast täis ning pidu, grill, tants ja trall kestis hommikuni. Võin julgelt öelda, et ma pole ainus, kelle jaoks oli see aasta ägedaim pidu ja tõeline highlight. Sai nii naeru kui draamat!

Suve lõpp tõi korraga Tallinn Music Weeki, ERKI Moeshow ja Tanel Veenre suure “Mineralia” moevaatemängu. Kõik nad toimusid augustikuu viimasel nädalal. Ma olin hullumas ja närv oli pisut koos, aga sai tehtud! Sain oma võimekuse piirid proovile panna ja õppetunni, mida järgmine kord veelgi paremini teha. Lisaks olin hakanud koostööd tegema Pärnus asuva Siluett Eesti moe poega, mille vahvast naisperest ma tõeliselt vaimustuses olen.

Tallinn Music Week oli samuti väga äge koostöö! Festivali juht Helen haaras mu kommunikatsioonitiimi ning tegin sisu erinevate meelelahutuskanalite jaoks. Näiteks Kroonika, Buduaari ja Sky veebis ilmusid minu tehtud intervjuud ja fotod erinevate TMW artistidega nagu näiteks Inger, Liina Ariadne, Manna, Sandra Vabarna, Rita Ray, Anna Kaneelina, YASMYN, Kadri Voorand ja mitmed teised.

Tanel Veenre juubelietendusele “Mineralia” tegin ma samuti kommunikatsiooni. Selgub, et mulle väga meeldib seda teha 🙂 Minu jaoks tundub see isegi pisut põnevam kui lihtsalt turunduse töö, hoolimata sellest, et nad on väga tihedalt omavahel seotud. Kuigi Veenre on ehtekunstnik, siis koostöös oma elupartneri Aldo Järvsooga lõi ta vaatemängu jaoks ka vääriskivide ilmest inspireeritud moekollektsiooni. Show oli suur ja imeilus ning minu jaoks oli see koostöö suur au, sest imetlen Taneli loomingut väga. Ta on ühtaegu nii imetlusväärne kunstnik, kui ka väga hea ärivaistuga inimene. Tundub, et kõigel, mis ta teeb, on kunsti ja edu puudutus ning inimesed armastavad tema loomingut väga. Ka mina.

ERKI Moeshow – oi, seal on alati põnev! Noored disainerid on ikka nii andekad, pisut lihvimata ja pungid, olles lasknud EKA õppejõudude kauni käe all oma loomingu valla. ERKI on samuti üks mu lemmikuid moesündmusi – sa tead, et näed alati midagi ägedat, ilusat ja jaburalt cool’i. ERKI-le tegin ma kommunikatsiooni ja olin kohati pettunud, et nii palju pressi kohale ei tulnud, kui ma kutsusin. Tegemist oli ju niiii unikaalse, kihvti ja vaatemängulise sündmusega! Kuidas küll sellist asja maha magada?! Sealt saavad alguse tuleviku edukad talendid!

Suvel hakkasin flirtima ajakirjaga Buduaar ning õnneks jõudis see ka vahva püsisuhteni. Töötan nüüd ajakirja juures vanemtoimetajana. Särtsakas kollektiiv eesotsas peatoimetaja Margega on andnud mulle ägedaid kogemusi ning olen saanud mõnuga ajakirja erinevaid portreelugusid, moe-ja iluartikleid kirjutada.

Sinna otsa veel teinud ohtralt pildistamisi ning mõningad moeseeriate stiliseerimised näiteks Port Arturi ja Arsenali kaubanduskeskusele, aga ka näiteks Cellbesi veebipoele. Näiteid Buduaari talvenumbrist näeb juba galeriist:

Aasta lõpu poole kostitas elu mind veel mõne põneva projektiga. Näiteks peatoimetasin ma Tradehouse’i ajakirja talvenumbri, samal ajal tehes lugusid Buduaari talvenumbrisse. Tegin sügisesele Tallinn Fashion Weekile kommunikatsiooni ja jätkan hea hooga ka uuel aastal. Lisaks tõi elu tänu õnnelikule kokkusattumusele mulle veel TV3 saate “Naudime Elu” juhtimise, mis on samuti totaalselt uus asi ja mille tegemist ma olen väga nautinud. Tele on olnud mu salasoov juba sellest ajast alates kui Elu24-s töötasin. Olen pidanud väga palju tööd tegema oma närviga, et end kaamera ees hästi tunda ning tegelen sellega veel endiselt edasi, aga mul on tõeliselt hea meel, et olen saanud võimaluse oma saadet juhtida.

Lisaks olen teinud oma majakeses päris palju remonti, aga selleks tuleb mul koostada ilmselt juba uus postitus, sest juttu ja unistusi on küll ja veel. Instagramis tegutsemine on samuti mulle toonud vahvaid koostöid selliste brändidega nagu näiteks Artistry, Wolt, Goldtime, Cellbes, Sarapuu Kirbukas ja mitmed teised. Eriti rõõmsaks teeb mind see, et mul sai sel aastal Instagramis täis 4000 jälgijat, kellega oma tegemisi jagada saan, olgu nad siis seotud koduse remondi või mõne koostööga, mida olen väga nautinud.

Koroona-aasta on sisaldanud mitmeid kauneid moemomente, mil olen end imeliselt tundnud, kandes kas kodumaist disaini, mõnda lummavat kleiti või hoolikalt valmistatud ehtekunsti. Olen saanud ka pisut reisida, tutvudes lähemalt nii Ida-Virumaaga kui Leedus asuva Nida piirkonnaga.

Kokkuvõttes võin öelda, et 2020 oli edukas aasta, täis ohtralt põnevaid projekte, tööd ja erinevaid emotsioone, alustades hirmust töö kaotamise või ületöötamise ees ning lõpetades mõnusa ajaga lähedaste seltsis. Edasiseks soovin ma rohkem üksteise mõistmist, soojust ja avatust.

Mida ma õppisin? Õppisin seda, et endasse tasub rohkem uskuda. Kahtlemine ja põdemine võtab liiga palju väärtuslikust ajast 😉 Tuleb lihtsalt kindlameelselt tegutseda ja asjad ära teha ning hea tulemus ei anna ennast kaua oodata. Sinna juurde veel paras annus naiselikku vaistu ja kõhutunnet, mida ei maksa kunagi eirata. Üllatusena olen ma õppinud pidevalt valvel olema kõige halvemaks. 2021. aastale lähen vastu ettevaatlikult, mõeldes aeg-ajalt sellele, mis juhtub, kui ma peaksin jääma haigeks, püüan omale selle kuulsa viiruse või kaotan oma projektid, sest pole enam kedagi, kes reklaami ostaks. Ma väga loodan, et eestlased on nutikad ja väikeettevõtlus ei sure välja, meelelahutus saab edasi õitseda, Eesti disainerid edasi luua ja armsad restoranid ja kohvikud ei peaks end sulgema. Raha pole ju maailmast kadunud, lihtsalt tuleb olla nutikas ja muutustega kohaneda.