Meisi testib: saledaks ilma trenni ja dieedita
Olen parasjagu nii laisk, et trenni teha pole viitsinud. Pole lihtsalt midagi veel külge nii jäänud, et käima oleks jäänud. Samuti ei hooli ma rangetest dieetidest, seega tunduvad igasugused põnevad alternatiivid katsetamiseks väga ahvatlevad. Niisiis proovisin saleneda ilma trenni ja dieedita. Kuidas välja tuli? Hästi!
2017. aasta suvel tegin karmi otsuse oma tervis käsile võtta ja mõtlesin, et mis oleks, kui vähendaks toitumises kõvasti suhkru, gluteeni ja laktoosi taset. Oli mu kõht pidevalt korrast ära ja kaal ei soovinud kuidagi alaneda. Niisiis soovitas mu perearst testida, kas olen talumatu gluteeni või laktoosi suhtes. Kaalust läks tollal maha koguni 9 kilogrammi (61 kg-lt52 peale) ning mõnusa tõuke andis sellele väga intensiivse ajakavaga puhkus – Horvaatias 32-kraadises kuumuses mägedes matkamine ja higistamine oli hea trenn. Tagasi Eestisse tulles jätkasin saia, piima ja suhkruta ning endine kaal enam tagasi ei hiilinud, seega nägin välja parem kui kunagi varem.
Praeguseks võtan asja leebemalt ja vahel luban endale ikka mõne rammusa pitsa või magusa koogitükikese. Paar kilo on tagasi tulnud, aga nagu ka tervisekontrollis tõdeti, olen väga tervislikus ideaalkaalus. Sellest hoolimata hakkas minf häirima pekiriba mu kõhul ja tselluliit säärel, aga trenni ikka minna ei viitsinud. Võite ainult ette kujutada, kui rõõmus ma olin, kui Meliori ilukliinik mind kutsus mind külla enda peal testima salendavaid protseduure.
Pean tõdema, et olin siiani suhtunud ilukliinikutesse pisut skeptiliselt. Esireks, naturaalne ilu rokib eksole ja teiseks tundus kuidagi tüütu kuskil käia, aga nüüd tekkis mul salamisi huvi ProShock Ice meetodi vastu, mis lubab tulemust kohe pärast esimest protseduuri. No vau! Tegemist on meditsiiniseadmega, mis ühendab endas kahte üksteise mõju võimendavat protseduuri: krüolüpolüüsi ja lööklaineteraapiat. Protseduuri käigus jahutatakse rasvarakke ning seejärel lõhustatakse nad lööklainega nii, et nad kenasti organismist lahkuda saaks. Pärast tuleb ohtralt vett juua, et asjale hoogu juurde anda.
Seadsin sammud Stockmannis asuvasse Meliori ilukliinikusse ja avastasin üllatusega, et asi toimib! Mu kehalt hakkasid tõesti sentimeetrid kaduma! Igal külastusel läks maha 1,5–2 cm ning tundsin end palju kergema, saledama ja õblukesemana. Kitsad teksad ei pigistanud ega surunud enam jalgade ümber. Selleks, et asja veelgi tõhustada, proovisin ära infrapunamati, mille sees vedeledes saab samamoodi kaalu kaotada ja kehast jääkaineid välja higistada. Tunne on mõnus nagu saunas, ainult soeng ja meik jäävad kauniks ning pärast on samamoodi kergem ja paari sentimeetri võrra peenikesem olla. Muidugi tunnen, et võin ka Pärnus peika juures saunas käia ja see mõjub samahästi, aga infrapunamatt on selline kiire lahendus, mida näiteks hea tööpäeval lõunapausil teha, ilma, et välimust uuesti sättima peaks.
Muidugi on inimlikul kombel juhtunud ka seda, et olen suure innuga endale head-paremat süüa lubanud ja polster on tahtnud tagasi tulla, seega tuleb protseduure nautides samal ajal oma keha ka tervisliku ja targa toitumisega toetada. Piisab näiteks nädalavahetusest Muhu saarel, kui seda imelist kohalikku suhkrurikast leiba pugida ja juba oled kenasti paar kilo raskem. Eks ma pean uuesti oma sammud kliiniku poole seadma, mis seal ikka…
Neile, keda kimbutab tselluliit, soovitan veel proovida BeautyLizer protseduuri, mis säärtel peesitavatele rasvkudedele tuld annab. Pean ütlema, et see oli ainus protseduuridest, mis minu jaoks isegi pisut valus oli. Kui aga säär pärast siredam on ja bikiinides ilusam välja näen, siis miks ka mitte, suvel ja puhkusel sooviksin siiski end enesekindlalt tunda. Sorry, kehapositiivsus on tore asi, aga ma ei leia, et ma peaks suhkrut näost sisse ajama ja saia õgima ja siis teatama, et jee, on okei olla ebatervislikult ülekaaluline.
Kokkuvõttes! Miks selliseid protdesuure siis üldse proovida? Usun, et nad suurepäraseks innustuseks ja tõukeks, kui esialgu tundub, et motivatsiooni oma kehakaaluga tegeleda üldse pole. Kui näed peeglist kohe tulemust, tekib ka mõnus ind seda hoida ja selle nimel rohkema liikumise ja tervislikuma toitumisega vaeva näha. Kui vahetasin hommikuse saia/leiva maisi-, riisi- või tatraleivakeste vastu, suhkruga latte minimalistliku musta kohvi vastu ning jätsin ära õhtused snäkid, šokolaadi ja koogikesed, muutus ka minu olemine palju kergemaks. Olgu öeldud, et ma ei kavatse end päris piinata, kui millegi järgi siiski on isu, aga olgu see pigem harvem juhus. Põhiline nipp on see, et kui kodus lihtsalt selliseid asju ei leidu, siis pole ka suurt kiusatust.
Kui veel kõhulihaseid tahta, tuleks siiski trenni minna, aga vähemalt on mõnus algus tehtud.
